Friday, March 12, 2010

Tänutunne ning "Päikese tervitus".

Pean vist alustama piltlikult öeldes endale vitsa andmisega, kuna pole nii kaua mitte sõnakestki kirjutanud. Kuigi mu mõttemaailm väga elavalt ning aktiivselt tegutseb, pole mõnikord lihtsalt aega, et kõike üles kirjutada. Täna on jälle selline päev, kus tahaks. Ilmselt on kõik uudisteportaalide kaudu kuulnud sellest õnnetust Tallinna noorest neiust, kellele jäätükk pähe kukkus. Uudist lugedes ahhetasin ja ohhetasin ning lõpuks oleksin peaaegu nutma puhkenud. Nii kahju oli lihtsalt. Tahan öelda, et iga päeva tuleb elada, kui viimast, sest me kunagi ei tea, millal on meie aeg. See kurb sündmus pani mind väga sügavalt järele mõtlema. Ma olen nii tänulik, et mul on täisväärne elu, ma olen saanud kogeda hingematvalt õnnist ning palavat armastust, mul on katus pea kohal ning söök laual. Mis peamine - ma olen terve. Ma olen tõeliselt tänulik selle eest ning palvetan, et selle noore neiu elu ei oleks veel läbi.

Teine asi, millest ma kirjutama pean on uus trenn, mille ma enda jaoks olen avastanud. Ja ei, see ei ole stripdance, kui seda arvate ;). Ma olen avastanud enda jaoks hoopis sellise trenni nagu bodybalance. See koosneb jooga, tai chi ning pilatese erinevatest harjutustest, aitab parandada painduvust ja tasakaalu, arendab keskendumist ning sisendab rahu. Mis mind eriti lummab, on see, et iga trenni ajal tunnen nagu oleksin hoopis teise dimensiooni sattunud.
Enne trenni algust süütab treener mõned soolalambid ning -küünlad. Keerab tuled nii hämaraks kui võimalik ning trenn võibki alata.
Treening algab lihtsamate soojendusharjutuste ning "Päikese tervitusega", mis on omamoodi põnev ning küllaltki raske harjutus. Suur rõhk on hingamisel ning korralikult välja sirutamisel. Harjutuste õigel sooritamisel treenime erinevaid lihasgruppe ning tasakaalu. Kogu trenni jooksul ei tunne ma kordagi, et oleksin väsinud/tüdinud/või muud moodi koormatud. Kordagi ei teki sellist tunnet nagu aeroobikas, et võtab võhmale ja higi lahmab. Ometigi on trenn niivõrd intensiivne, et järgmisel päeval on lihased natuke valusad.
   Trenn koosneb 12. erinevast muusikapalast, esimesed on rahulikumad, ettevalmistuspalad, neile järgnevad pigem tempokad ning modernsed lood (näiteks Beyoncé - Halo), kõige viimased kolm lugu on lõdvestuseks/meditatsiooniks. Igaüks võtab sooja pleedi, paneb võimaluse korral jalga sokid, selga pusa, heidab pikali ning mässib end mati peal sooja teki sisse. Selle aja jooksul räägib treener rahustavat, kohati isegi uinutavat juttu. Peale "ärkamist" tunnen end kui uue inimesena. Olen värske ning täis elujõudu ja uut energiat. Trenn lõpeb sellega, et treener soovib meile rahu südamesse ning ilusat päeva jätku. Meie kummardame oma pead austuse ning tänu avaldamiseks ja lähme rõõmuga vastu uutele elu väljakutsetele.

No comments:

Post a Comment