Nüüd olen jälle patustanud mitte-kirjutamisega. Mõned inimesed juba pärisid, et millal ma jälle kirjutan, kuid Teate, mul ei olnud lihtsalt seda õiget tunnet, et tahaks kirjutada. Hoopis vastupidi, mõtlesin kõigi teiste kiuste, et vot nüüd ma kohe meelega ei kirjuta mitte midagi! Suutsin päris pikalt vastu pidada. Nüüd on õnneks kirjutamise soov jälle tagasi, juhhei ja halleluuja!
Minu elus juhtub iga päev asju, mis tegelikult väärivad kirjutamist ning meenutamist. Mõnikord on aga nii, et kui kirjutada asjadest enda seisukohast, nii nagu mina olukorda hindan või maailma näen, ei sobi see kellelegi teisele või kolmandale. Ei sobi kas sõnastus või see mõte, mida ma kirjutanud olen. Ei tea isegi miks see nii on, võib-olla selle pärast, et see on (minu) tõde? Loomulikult valitseb meil sõna-ja mõttevabadus ning kõik on teretulnud oma arvamust avaldama, kuid tasuks siiski meeles pidada, et see kõik mida Mina olen kirjutanud, tuleneb just nimelt Minu seest ja on Minu arvamus ning seisukoht, mitte Sinu. Lõppude lõpuks kirjutan ma ju tegelikult eelkõige iseendale, mitte kellelegi teisele. Nüüd kus ma olen selle endast välja saanud, võin ma minna edasi põhiteemade juurde.
Mõni nädal tagasi lõpetas meie firmas töö minu lemmikkolleeg Maasu. Käisime temaga veel (ilmselt) viimast korda koos kinos ning rääkisime. Lisaks sellele, et ta meil töö lõpetas, kolis ta ka Tallinna - uute ja paremate võimaluste linna. Enne lahkumist andsin ma talle väikese ülesande. Ma pole veel matnud maha mõtet oma esimesest tattoost. Seetõttu sai tema selle tähtsa ülesande kujundada mulle pilt, mis hakkab kunagi mu keha ehtima. Ma võin öelda, et see tattoo tuleb imeline, lihtsalt imeline! Lisaks sellele, et kavandatav pilt on minulik, on see ka väga naiselik ning ilus. Proovigu siis keegi mulle öelda, et tal oli täpselt sama mõte peas! Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Harvadel juhtudel võivad need kattuda, kuid ka siis mitte sajaprotsendiliselt.
Liiga palju on neid inimesi, kes ise oma peaga mõelda ei viitsi/ei oska ning varastavad teiste inimeste ideid ja reklaamivad siis neid enda omadena. Häbi teil olgu!
See nädal on olnud üsna hullumeelne. Kolmapäeval käisime Preiliga Auras vesivõimlemises. Olen juba väga pikka aega plaaninud midagi sellist ette võtta ning see ka regulaarseks muuta, kuid ikka on midagi ette tulnud ning aega pole ka piisavalt olnud. Ühesõnaga, vabandused, vabandused! Preili üllatas mind meeldivalt sellega, et avaldas ka soovi vesivõimlemisse tulla. Nii me siis läksimegi koos! Kindlasti saab sellest nüüd üks regulaarne trenn, sest vabatahtlikult heast toonusest ning lõbusast seltskonnast ära ei ütleks! Nagu ma ilmselt ka varem olen maininud, veedan ma Preiliga üha enam ja enam aega koos. Kindlasti on see seotud sellega, et meil on sarnased maitsed ning eelistused kuid meil on ka erisusi. Naljaga pooleks võiks öelda, et me läheme iga päevaga üha enam üksteise nägu. Täpselt nagu abielupaarid, kes peale pikki aastaid kooselu on üksteisele äärmiselt sarnased :)
Ma usun sellesse, et kõigil inimestel on oma kindel eesmärk ja ülesanne, põhjus, miks nad meie elus on. Mõned inimesed õpetavad meid olema lahkemad, kannatlikumad, sõbralikumad. Mõned inimesed näitavad meile aga seda poolt elust, mida me iga hinna eest väldime. Kui konkreetne inimene on oma eesmärgi sinu elus täitnud, siis tavaliselt lähevad mõlemad inimesed oma eludega edasi. Nad leiavad kellegi uue, kellele oma õpetusi jagada. Võib ka juhtuda, et mõni inimene on määratud olema sinu elu teejuhiks. Keegi, kes sind alati aitab, õpetab ning sind armastab. Keegi, kes on sinust oluliselt targem, kuid ei viita kunagi sellele, kui rumal sa ise veel oled. Minul on see inimene olemas ning ma siiralt tänan, et olen saanud temalt nii palju õppida ja loodan vaid, et mul jätkub piisavalt arukust, et kõiki tema õpetusi oma ellu rakendada!
Neljapäeval oli Nikerdise sünnipäev. Palju õnne! Veel kolmapäeva õhtul vastu neljapäeva läksin linna ning liitusin tema seltskonnaga. Üsna lõbus õhtu oli, arvestades seda, et ma õppisin jälle mingeid pokkeri põhitõdesid, kohtusin uute ja huvitavate inimestega ning nautisin juba mulle tuttavate inimeste seltskonda! Koju jõudes sai Nikerdis ka minu poolt sünnipäevakingi kätte. Tegi nägu, et meeldis küll väga, aga eks me näeme ;)
Täna on reede ja nädal pole veel läbi! Tänase päeva kõrghetk on ilmselgelt Hollandlase saabumine meie väikesesse armsasse Tartusse! Käisime Preiliga tal bussijaamas vastas, saime natuke rääkida ning muljeid vahetada ja juba nad pidid edasi minema järgmisele üritusele. Õnneks on meil terve nädal aega, et rääkida, naerda ning koos lõbusalt aega veeta :)
"People may not remember exactly what you did or what you said, but they will always remember how you made them feel."
