Nikerdise päev.

  Pikalt ja laialt mõelnud, otsustasin, et esimest blogi sissekannet on parim alustada valgusvihk kellelegi teisele suunatud. Parim ehk sellepärast, et oma mõtted on veel liiga toored, et neid vägivaldselt sellesse uude keskkonda tarida.
  "Nikerdise päev" on parim näide sellest, kuidas üks viimse detailini planeeritud päev nii omasoodu võib minna, et ise ka ei usu. "Nikerdise päev" algas juba kell 00.00 öösel, kui kõigil avanes võimalus talle õnne soovida. Sellel hetkel oli tema sõbra juurest teel koju, et saaks juba vaikselt pidustustega pihta hakata. Väike peatus tuli teha ka poe juures, et kiirelt vajaminev kraam kaenlasse haarata. Nii ma siis kannatlikult teda koju ootasin .. ja ootasin. Päris kaua kohe. No ikka jube kaua. Nikerdist aga ei paistnud mitte kuskilt. Lõpuks mõtlesin, et ju tema tegevusse miskit pakilist end vahele pressis. Nüüd oli vaja plaanid kiirelt ümber teha, kuna kell näitas juba hilist öötundi ning minul oli ammu uneaeg. Nii ma siis maalisin ühe hõbedase kirjaga pisikese kaardikese talle mõeldud Raffaello kommikarbi juurde. Karbi panin keset lauda nähtavale kohale, et ta hommikul seda kindlasti märkaks. Ise pugesin aga teki alla ning uni oli kohe varmas tulema.
  Mingiks ajaks oli mu Nikerdis end ikka koju transporteerinud, milline õnn ja rõõm. Hommikul heitsin veel heldinud pilgu oma kallile, enne kui tööle jooksin. "Küll seda sünnipäeva õnne ja rõõmu saab ka õhtul edastatud", mõtlesin ma. Enne tegeliku tööpäeva algust oli veel vaja kiirelt poest läbi lipata, et sünnipäevalapse kingile viimane lihv anda. No mis viimane, päris ausalt öeldes alles esimene, kuna perfektse kingi leidsin alles tol hommikul. Hõbesõrmus oma kauniduses ja lihtsuses ning sisse graveering. Mis täpsemalt, jäägu meie kahe teada.
  Tööpäev möödus toolil niheledes ning mõtted läksid ikka ja jälle uitama. Mingi hetk helistasin sünnipäevalisele, et uurida, kas ta ka juba ärkvel on. Tuli välja, et tema on end juba tööle organiseerinud ning oli tänulik väikese magusa üllatuse eest, mis laua pealt leitud. Lubasin, et see ta päris kingitus ei ole, õige asja saab ta õhtul. Tean, et talle oleks väga hea meelega piisanud ka lihtsalt minust, kuid tahtsin midagi enamat. Muide, öö oli ta veetnud tööl olles ning kuna teda väga vajati, oli ta nõus olnud. Pole hullu.
Tööpäeva lõppedes selgus, et Nikerdis soovib oma "täielikult täiskasvanuks saamist" kasiinos pokkeriturniiriga tähistada. See tegi natuke mu meele mõruks, sest kunagi ei või teada, millal mäng lõppeb ning kas ühele järgneb veel teinegi. Kuna ma aga pokkerit üldse ei oska, leidsin, et ega's midagi. Tuleb mul teda siis kodus oodata. Jälle oodata. Käisin kingitusel järgi, ostsin endal tuju üleval hoidmiseks ühe hea veini ning natuke nosimist. Tunnid muudkui möödusid ning veinipudel tühjenes. Lõpuks ta siiski tuli. Mu kauaoodatud kallis. Vahetasin kärmelt oma argipäevase rebitud teksade ja särgiku komplekti võrgutava minikleidi ning oma lemmikparfüümi vastu. Süütasin mõned küünlad ning jäin ärevalt ootama. Üllatus oli garanteeritud. Tal oli väga hea meel mind nähes, arvestades seda, et ma tavaliselt silkan majas ringi lihtsate ning koduste riietega. Õhtu möödus kõike head ja paremat süües-juues ning juteldes. Mingi hetk sundisid erinevate tegurite koosmõjud meid voodisse pugema ..
  Nagu ma alguses mainisin, oli mul planeeritud kindel teemakava, kuid väga raske on kellegi teise sünnipäeval mingit tegevust planeerida ning veelgi raskem on sellest kinni pidada. Vahepeal tekkis küll tusatuju kuna mulle ei meeldi kui plaanid minust mitteolenevatel teguritel muutuvad ja ma sinna midagi parata ei saa. Õnneks mõõdus õhtu ilma suuremate viperusteta ning me mõlemad jäime rahule.

Kui mul üldiselt ei ole tavaks oma emotsioone, mõtteid ning vaimusünnitisi nii üksikasjalikult lahata ega teiste ette tuua, siis üllataval kombel tunnen ma ennast praegu päris hästi. Hea on teada, et ma olen millegi uue ning lootustandvaga hakkama saanud. Loodan, et vaikselt ning kiht-kihi kaupa saab lugeja mu sisemusest üha rohkem teada. Palju on ju peidus veel ning vajab välja pääsemist, vabastamist. Kuid seda kõike tasa ja targu, peaaegu ettevaatlikult ...