Tuesday, June 29, 2010

Meeletu meeletu suvi ..

Kuna viimasel ajal on eriti palju asju juhtunud, siis nagu tavaliselt, võtan need ühe sissekandega (lühidalt?) kokku. Viimatised tähtsad sündmused on olnud Preili lõpetamine. Aset leidis see 19. juunil. "Tseremoonia" ise jäi nägemata, kuna Preilil on liiga palju austajaid ning saal oli paksult rahvast täis. Meie kohus oli lillekimp käes truult väljas oodata, kuni Preili oma tee meieni leiab. Lilled antud ning õnnitlused edastatud, tegime temaga ka koos mõned pildid. Preili nägi väga ilus ning teemakohane välja, just nagu õigele tulevasele sekretärile kohane. Ilus :)
Lisaks Preilile toimus samal päeval ka minu õe lõpetamine. Ka temal oli liiga palju austajaid ning saal järjekordselt puupüsti täis. Õnnitlused koos piltide ja muuga said siiski edastatud. Õde oli valinud riietuseks lilla minikleidi, ultrakõrged mustad kingad ning vallatu mustriga sukad. Ta on mul ilus ja populaarne nagu alati .. seda näitab juba see meeletu lillekuhi, mille mina lõpuks koju pidin viima, blaah. Tõestava pildi pean vist hiljem lisama, kuna hetkel ei ole ühtegi käepärast võtta.

Lisatud pilt oma kallist ja ilusast õest, kes hetkel viibib üldsegi USA's. Igatsen sind! (Täiendatud 05.07.2010)
Õhtu jätkudes (Tõepoolest, üks erakordselt pikk õhtu oli ikka) külastasime veel ka Sõdalase sünnipäevapidu. Enne reaalselt peole kohale jõudmist seiklesime tund aega Eestimaa peal, kuna Nikerdisel oli vaja ühest teisest sünnipäevast osa võtta. Sõdalase sünnipäev oli omamoodi tore, oli palju inimesi, palju naeru, palju pooli, palju grillvorste ja palju klatši. Toimus, mis toimuma pidi ning igaühele jääb see õhtu erinevalt meelde. Mina meenutan seda siiski rõõmsates toonides!

Eelmise nädala keskpaigas tähistasime ka Võidupüha. Sai tehtud palju grillvorste, liha, sai joodud, sai paadiga sõidetud ning parvsaunas käidud. Järjekordselt mõnus õhtu päris normaalsete kaaslastega. Loomulikult ei puudnud ka draama ning mõned inimesed keerasid vahepeal vindi natuke liiga üle. See on küll minu isiklik arvamus ja ma ei sunni kedagi endaga nõustuma, kuid ma veendusin, et miski siin maailmas ei ole jääv, kõik on kaduv. Ühtel hetkel mõeldu on järgmisel momendi pahupidi. ja üleüldse ei ole miski omal kohal. Seda võib seletada umbes nagu kui keegi võtaks sind jalgadest kinni, keeraks pea alaspidi ja siis raputaks meeletult. Pole ju eriti mõnus?
Olgu, ma rohkem mõistujuttu sel teemal ei aja, kes saab aru see saab ja kes mitte, see võibolla ei peagi.

Uus nädal tõi kaasa veelgi põnevaid sündmusi. Kuna olen endale juba pikemat aega laptopi tahtnud, siis nüüd viimaks sai see teoks. Ootamisest sai nii kõrini, et ühel hetkel leidsime Nikerdisega üsna sobiva ja kobeda variandi ning ma ostsin ta lihtsalt ära. Jaaa! Nüüd on mul oma pisibeebi. Ta on must ja läikiv ning ääretult pisikene. Sellest ka tema hüüdnimi. Esimestel päevadel oli temaga üsna raske harjuda, kuid praeguseks on ta mulle omamoodi armsaks saanud. Loodetavasti teenib ta mind pikalt ja hästi.


Lisaks mu kauaoodatud arvutile saabus ka Jeffy. Viimati oli ta meie hulgas eelmise aasta sügisel ning selle aasta algul. Nüüd on ta kaheks nädalaks tagasi ning me kavatseme võtta temast maksimumi. Kavas on vähemalt meie aias grillimine, Onu Jaani Onni külastamine, klubi vallutamine.. ning Preilil on veel mõned trumbid varuks, juhuks kui igav peaks hakkama. Aga seda juba ei juhtu, ütlen ma Teile! Täna näiteks vedasime Hollandi poisi (Jeffy) oma mõnusasse Emajõe randa. Üldiselt meeldub mulle pigem aias päevitada, kuna see on mitu korda rohkem hügieenilisem, higivabam, tühi ebameeldivatest inimestest (purjus, paljad ja muud moodi tobedad) ning iga kell on võimalus tuppa varju alla minna või end kosutavast väliduššist jahutada. Seekord läksime aga randa tõestamaks Jeffyle, et ka väikeses Eestis on kuum rannaliiv täiesti olemas. Eriti kahetsema ei pidanud, kui vaid välja arvata mu "väike" enesepaljastus. Ütleme nii, et nudistiks ma vist küll ei sobiks, kui sellised rannad meil eksisteeriks. Ma ikka olen liiga häbelik ning õnneks piisavalt kiire reageerimisega, et kõik oma paljastused käega katta. Teie kahjuks või rõõmuks :)

Palju väga ootamist väärt sündmusi on aga alles ees! Varsti saabub meile külla Laura! Tema tulekuga lahkub aga minu õde suure lombi taha pooleteiseks kuuks puhkama. Lisaks sellele on oodata minu ning Preili sünnipäevi, mu kauaoodatud kolmenädalast puhkust ning vähemalt ühte minu ja Nikerdise jaoks natuke olulisemat 25ndat juulit, kui teiste jaoks (no Laura jaoks ka oluline päev). Seega on oodata vaid absoluutset põnevuse tippu ja ei midagi vähemat. Ees on suvi täis kuumust, kirge, intriige ning kõike, mida te hing ihkab!

Päikest!
Liina




1 comment:

  1. Ootan kõike seda, mida välja pakud mulle ;) Taaskord suurepärane sissekanne! :*

    ReplyDelete