Friday, July 16, 2010

There goes my baby ..

Viimasest sissekandest on jälle liiga palju möödas ning südametunnistus koputab mu pisikesel roosal uksel. Suvi on möödunud ülihelikiirusel ning tõeliselt palju toredaid asju on leidnud aset. Meie väikesel Eestimaa lapikesel on käinud nii Hollandlane kui ka kauaigatsetud Lukslane! Halleluuja! Hollandlase siinoleku jooksul tegime väga palju asju. Käisime kinos, rannas, jalkat vaatamas, rannas, pubis jne. Meeldejäävaimad sündmused olid ilmselt pikad jutuajamised, kuumal rannaliival päevitamised ning minu ja Preili fotosessioon, mis oli Hollandlase korraldatud.
Kirjutasin enda otstarbeks isegi nimekirja asjadest, mida kindlasti peab tegema. Praegu, vaadates seda pisikest kirjakest, leian, et peaaegu kõik asjad said oma linnukesed taha. Vaid Onu Jaani Onnikesele ning kluppi me ei jõudnud. Selle lühikese kahe nädala jooksul veeti Hollandlast nii Saaremaale kui ka Viljandisse ning kes teab veel kuhu. Ma usun siiralt, et tal oli siin väga tore .. kui vaid välja arvata "moskiitod" kes tema magusast verest küllalt ei saanud. Need elajad sõid teda ikka korralikult. Nii palju, kui mul õnnestus näha (mida polnud üleliia palju, uskuge mind) oli praktiliselt terve ta keha punaseid täpikesi täis. Mul on siiaralt kahju ning loodan, et ta paraneb kiirelt!
Lisaks H'le käis umbes kaheks päevaks külas ka Lukslane. Viimati oli ta siin kaks aastat tagasi ning siis oli elu palju lihtsam ning vabam. Praeguseks on meie kallil Lukslasel päris oma boyfriend, mis tähendab, et kõigepealt pere ning seejärel sõbrad. Arusaadav, kuid siiski on kahju, et me teda vaid nii korraks nägime. Selle lühikese aja jooksul jõudsime siiski midagi meeldejäävat korda saata .. näiteks käisime alasti südaöösel Anne kanalis ujumas. Uskumatult meeliülendav kogemus! Vesi oli meeletult meeletult soe ning seltskond väga vallatu ;) Tõestusmaterjali leiate allpool, kuid siiski viisakates riietes olles!

Lisaks skinny dippingule käisime korduvalt ka McDonald'is oma akusid laadimas ning olime niisama ilusad ja toredad! Veendusin, et Lukslasega on väga hea ja lihtne. Olenemata sellest, et me kaks aastat ei näinud, tundsin tema naasedes nagu oleks me jätkanud täpselt sealt, kus me pooleli jäime. Jaaa, see tähendab samas ka seda, et me endiselt oleme abielus ja mina olen tema naine! Kes teab, see teab ;)

Peale Lukslase lahkumist tuli veel üks omamoodi tähtis ning vältimatu sündmus. Liina vananes. Kohe aasta kukkus kolinal juurde. Praegusel hetkel olen ma veel rahulik, sest paanika pole mind tabanud, kuid kardan, et see jõuab kohale alles hiljem. Ma ei tunne end muldvanana, kuid leian, et minu vanuses inimesel peaks olema umbkaudsed sihid paigas ning mingid käega katsutavad saavutused ette näidata. Ma tunnen, et mul neid hetkel veel ei ole. Võibolla ei ole siis õige aeg veel saabunud, kuid ma väga kaua ei tahaks maailmas "ringi uidata". Ma leian, et mida rutem inimene oma kutsumuse tabab, seda kiiremini ning efektiivsemalt saab ta tööd teha, et selle eesmärgini jõuda. Kui aga elada kogu elu "udu sees käega kombates" võib juhtuda, et avastad viiekümneselt, et su tegelik kutsumus ei olegi kirjastaja amet vaid sa oled loodud olema hoopis loomaarst, siis on juba peaaegu hilja seda teostama hakata. Nii juhtuski, et kolmkümmend aastat meie firmas karjääri teinud naine avastas, et peab hoopis arstiks saama. Ma soovin talle palju jõudu ja jaksu õpingutel ning loodan südamest, et ta suudab vähemalt osaliselt oma unistuse teoks teha!
Mina endale nii karmi saatust ei taha. Kindlasti ei ole minu praegused õpingud ning töö mahavisatud aeg, kuid ma leian, et selle "õige" asjani jõudmine on nii kurnav ja vaevarikas töö, et kui sa selle "õige asja" kord leiad, on oht suur, et sa temast pimesi mööda jalutad.
Tänane päev  läks väga suurtes ning laiades raamides korda. Need inimesed, kel oli meeles ning kes piisavalt hoolisid, õnnitlesid. Ülejäänud .. ohhh, Jumal teiga :) Elu on ilus ning mõeldud elamiseks! Ma tänan oma emmet-issit, kes kogu oma tähelepanu ning aja ning rahakotirauad minule suunasid! Ma tänan Nikerdise ema, kes mulle köögi lauale lõhnava, ilusa ning maitsva üllatuse jättis! Ma tänan Nikerdist .. selle eest, et ta on just selline nagu ta on. Ma tänan oma sõpru, kes mind täna meeles pidasid! Eelkõige tänan ma aga iseennast vähemalt selle eest, et olen suutnud oma mina-pildi üldjoontes säilitada just täpselt nii meeldiva või ebameeldiva, kui parasjagu vaja on!
Ma tänan ka oma armsaid õdesid, kes mind ära ei unustanud! Ka väga väga kaugel viibides saab olla samal ajal väga lähedal! Ma näitan teile:

Lisaks virtuaalsetele kookidele ning õnnesoovidele saadeti mulle ka virtuaalseid siilibeebisid. Ilma naljata :)





Nõnda armsaid olevusi polegi varem näinud :)



Suur suur aitäh kõigile :)

No comments:

Post a Comment