Saturday, June 12, 2010

Südame sõbrad.

   Üks mu kallis sõber kirjutas oma blogis, et igas halvas asjas tuleks midagi head leida ning selle asemel, et negatiivset ületähtsustada peaksime me ehk hoopis valgusvihud positiivsele suunama.
Seega ma luban, et mu sissekanne on hea ja tore, olenemata sellest, et mu süda on murtud ja nutab.
"Mitte miski ei saa olla koledam, kui sulle ammu tuttava ja armsa inimese muutumine kellekski võõraks ning arusaamatuks." (A. Kivirähk)

   Eile õhtul käisime Preiliga Tasku ostuööl. Soovisime, et ka Kiisu oleks meiega liitunud, kuid tema pidi tööl olema. Niisiis mina ja Preili. Saime kokku minu maja ees ja jalutasime kesklinna. Korra hüppasime läbi mu töö juurest, et võtta raha, mis helde Nikerdis mulle šoppamiseks jätnud oli. Tuleb vist talle aitäh öelda, sest tänu temale sain ma endale kaks uut pluusi ning midagi punast nappi ja seksikat :). Terve Tasku keskus oli paksult rahvast täis. Kes selle pärast, et poest endale väikese allahindlusega midagi ilusat leida, kes aga hoopis näiteks Koit Toome pärast. Meie olime seal mõlema pärast, aga Koidu pärast ehk natukene rohkem (see on poliitiliselt korrektne vastus, kuna Preilile ja kogu tema perele väga meeldib Koit Toome). Mingil hetkel hakkas Koitu fännates palavusest nii paha, et olin sunnitud Preili kaasa võtma ja läksime välja värsket õhku saama. Seal aga hakkasid meid sääsed ründama ning kobisime tagasi sisse. Sees jõime ka eriti maitsvaid Coffee IN'i leiutisi. Preili jõi arbuusi-shake'i laadset asja ning mina piparmündi mochat. Mõlemad olid ääreltult head ja kosutavad! Kolasime veel natuke ostukeskuse peal ringi ning siis oli juba aeg kino poole suunduda. Selle pärast olime me ka seal. Plaan oli minna vaatama filmi "Pärsia prints: ajaliiv". Väga hea film oli kusjuures, soovitan kõigile, keda vähegi tõmbavad mitte nii ära leierdatud popnäitlejad ning kellele meeldivad ajaloolised filmid täis seiklust ja armastust! Tõeliselt hea leid!
Peale filmi viis Jänku ema meid koju, kus sain minagi oma "seikluse" kätte. Avastasin, et terve maja oli paksult sääski täis. Tõesti, ma ei liialda. Koridor, vannituba, köök, elutuba, tualett, teine korrus, teise korruse vets ... ohh. Lugesin kokku: ainuüksi vannitoas tapsin ma 20 tükki ära. Kuidas nad sisse said, jäi mulle algul müstikaks. Meil pole kombeks uksi ja aknaid pärani lahti hoida ning need vähesed aknad, mida me paotame, on kaitstud sääsevõrkudega.Hiljem selgus aga, et need tõprad said sisse ventilatsiooniavadest. Kuna mina olin aga piisavalt väsinud, et sellise probleemiga kell kolm öösel tegeleda, kobisin ma ära sääsevabasse tuppa ja oma sääsevabasse voodisse! Ülejäänud pahalaste likvideerimine las jääda professionaalidele (loe: Nikerdise emale). Over and out!

No comments:

Post a Comment