Wednesday, October 20, 2010

Muutlikud tujud.

Mõnikord ma mõtlen, et miks ma küll oma elu nii keeruliseks elan? Me kõik oleme kuulnud väljendit "Igaüks on ise oma õnne sepp". Ma arvan, et suures osas vastab see rahvatarkus tõele. Keegi teine ei saa meid sundida ütlema või tegema asju, mida me ise ei taha. Loomulikult on ka erandeid, kuid üldises plaanis meeldib mulle siiski mõelda, et elu on suuresti must-valges toonis. Ma nii väga soovin, et oleks nii, sest siis on mul lihtsam otsustada mis on hea ja mis on halb. Kõige silmakirjalikum kogu selle elustiili viljelemise juures on see, et ma ise ei suuda oma mustvalge elu reeglitest kinni pidada. Ma kipun teiste inimeste otsuseid ilma pikemalt järele mõtlemata kritiseerima ning lahterdama. Enda emotsioone ei suuda ma aga kuskile lahterdada. Nad ei ole ei üht ega ka teist.

Miks mõned inimesed teevad mulle nii raskeks nende südames hoidmise? Ma püüan päevast päeva ja näen vaeva, et neist kinni hoida, ma üritan rääkida ning püüan ka kuulata. Üritan olla vastutulelik ja mõistlik. Kuid päeva lõpuks on mul ikka selline tunne, et mu süda rebitakse seest välja ja tallutakse puruks. Ma olen teadlik sellest, et mu tegevus on "ennasthävitav", kuid ma ei suuda ega taha lahti lasta. Olengi nagu üks väike punane vähike, kes on oma sõrad millegi ümber põiminud ning püüab meeleheitlikult kinni hoida ega kavatsegi oma haaret lõdvemaks lasta.
Paar päeva tagasi tuli mulle kutse osaleda loengus, teemal "Mis mind motiveerib?". Kutse ununes mul ära ja kohale ma ei jõudnud. Hakkasin aga täna mõtlema, et kui ma oleks läinud, siis millest oleks ma rääkinud? Ma tunnen praegu, et mind ei motiveerigi mitte miski. Kõik mu jõupingutused on olnud vales suunas ja see üks inimene, kellest ma nii väga hoolin oleks kui kõrvad lukustanud ning oma pilgu minult ära pööranud. Piltlikult öeldes olen kui väike põrkepall, kes järjepidevalt muudkui põrkab ja põrkab vastu seina. Sein aga ei kavatsegi pehmeneda ja teda sisse lasta.


"And then in the evening light when the bars of freedom fall, I watch the two of you in the shadows on the wall. And when the darkness steals some of the choices from my hand, then will I begin to understand."


No comments:

Post a Comment