Pühapäeva õhtul käisime Nikerdisega kinos vaatamas filmi "Saatan". Kuna Cinamoni kodulehel selle fimi kohta eriti palju tutvustavat teksti polnud, ei teadnud me ka, mida filmilt oodata. Pealtnäha nagu üks õudukas ikka. Tegelikult oli asi hoopis kaugel sellest! Lühidalt ning ülevaatlikult räägib film viiest inimesest, kes ühel tavalisel päeval jäävad koos lifti kinni. Need inimesed on seal kõike muud, kui "ühed juhuslikult kokku sattunud saatusekaaslased". Neil kõigil on midagi hingel ning nad on teinud pattu. Nad on elanud oma elu koos suurte valedega ning on aeg selle eest maksta .. Saatan ei tapa kunagi salaja, ta teeb seda kõigile nähtavalt. Saatana käest ei ole pääsu, oma viimase ohvri tapab ta selle inimese nähes, keda see inimene kõige rohkem armastab.
Kui see lugu üldse midagi inimkonnale õpetada püüab, siis on see see, et kui Saatan on olemas, siis järelikult on olemas ja Jumal. Saatan on läbinisti pahatahtlik ning kiuslik, ta ei saaks olla hea, sest see pole tema loomuses. Samamoodi nagu on Jumal läbinisti hea, sest kui ta oleks halb ja sooviks inimestele ainult valu ja piinu, siis ei oleks ta ju Jumal, sest kurjus ei ole ju tema loomuses. Ometigi kahtleme me tema olemasolus ning tema tegude õigsuses ning õigluses iga päev..
Ei saa eksisteerida ülimat halba ilma ülima headuseta. Sest kui me elaksime maailmas, mis tunneb ainult kurjust, siis ei tunneks me ju ka ära headust; isegi kui see oleks otse me nina all. Ometigi puutume me iga päev kokku nii headuse kui ka kurjusega ja teeme neil vahet. Järelikult on nad mõlemad olemas.
No comments:
Post a Comment