Eelmisel nädalavahetusel sai nii mõndagi põnevat kogetud ja tehtud. Reedel käisime korbis meile armsat ja kallist Tumbsut ära saatmas. Ei, ta ei läinud päriselt taevasse, vaid natukene lähemale :). Nimelt sõjaväkke. Ärasaatmisele oli kogunenud nii lähemaid kui natuke kaugemaid sõpru ning tuttavaid. Üheks osaks peost oli ka juuste maha lõikamise tseremoonia. Tumbsu on imeliste helesiniste silmade ning paksude blondide kiharatega armas poiss nagu Preili armastab öelda. Sel korral taipasin ka mina tema öeldut. Kahju oli vaadata kuidas vähehaaval Tumbsu pea juustest aina hõredamaks ja hõredamaks jäi .. Õnneks ei ole kahju jäädav, sest millalgi peavad need juuksed ju tagasi ka kasvama! Igal juhul soovime me sulle palju jõudu ja jaksu ning tervist! Me kõik jääme sind ootama!
Laupäev jätkus kooli meeleolus. Tegelikult meeleolu nagu ei olnud, aga põnev oli see eest topelt. Sel nädalavahetusel algasid mul esimesed loengud nagu ma ka varem mainisin. Uued ained, uued õppejõud ning isegi mõned uued kursusekaaslased, keda ma kahjuks pole veel jõudnud tundma õppida. Uutest õppeainetest nii palju, et sel aastal on mind õnnistatud Vana-Egiptuse kultuuri ja usundiga (äärmiselt põnev, siiamaani lemmik aine), kreeka keelega ning inglise keele algkursusega. Kreeka keelest nii palju, et see on ikka poole kergem kui eelmise aasta heebrea keele kursused. Nüüd, kui ma kreeka keelt õpin, kummastab mind vaid üks asi - millest või kust on tulnud väljend "kreeka E"? Sama hästi võiks siis öelda "eesti E", sest kirjapildis need tähed kuigi palju üksteisest ei erine. Raskusastmelt kõige raskem on kirjutada tähte "ksii", konksud ja kaared ja mis kõik veel.
Inglise keele kohta jääb mul vaid üle küsida "What on earth?" Ma leian, et palju kasulikum kogu usuteaduskonna üliõpilastele oleks olnud erialane inglise keel teoloogidele, sest sellega tuleb meil tulevikus veel palju kokku puutuda. Mida teen ma aga teadmisega, et nüüd oskan ma paremini kui varem öelda "Hello, my name is Liina. I come from Estonia."?
Lisaks väga põnevatele loengutele oli plaanis laupäeva õhtul minna maskiballile.Kuna mul ühtegi üleliigset maski kodus niisama vedelemas ei olnud, siis oli vaja mitmeid tekstiili ning pudi-padi poode külastada, et leida oma kleidile vastavad aksessuaarid. Nii ma siis silkasin mööda Abakhani ning Kaubamaja, kui ma parajasti loengus ei olnud. Otsustasin, et eraldi maski ma selle peo jaoks ei osta, vaid lasen maski endale näole maalida. Juuste kaunistamiseks kasutasin mustade sulgede ning hõbedaste kivikestega peaehet, mis nägi väga ilus välja! Peale kooli tormasin koju ning algasidki ettevalmistused õhtuks. Peo eelsed tunnid veetsime Kiisu juures, kes meid lahkelt võõrustada otsustas. Pidu ise oli väga maagiline, saalid olid ehitud õhupallidega ning ilusates maskides inimestega! Preili oli otsustanud selga panna kleidi. Mitte küll sellise tavalise, lühikese vaid seekord maani helelilla printsessikleidi! Ta nägi tõeliselt vaimustav välja ning väga mitmed mehed, aga ka naised, ei suutnud temalt oma pilke pöörata! Millal varem olete Teie siis näinud elusat Tuhkatriinut, kel on oht südöö saabudes oma hõbedane kingake kaotada? Nii selle kingakese kui ka võlukepikese vastu tundsid nii mitmedki sel ööl huvi! Lisaks ei ole ma unustanud tänada ka Kiisut, kes oli nõus oma kätt minu näo peal proovima. Ikka selles mõttes, et mulle mask joonistada! Kahepeale meisterdasime midagi päris ilusat ja toredat valmis, aitäh!
Mulle väga meeldis pidu ning meeldis seltskond! Ma loodan, et selliseid üritusi tuleb veelgi!
No comments:
Post a Comment