Uni on mu parim sõber.

Täna ei olnud mul mahti suurt midagi korda saata. Eilne õhtu lõppes üsna hilja tänu Nikerdisele, kes mind kohe mitte kuidagi magama ei tahtnud lasta. Hommikul olime mõlemad juba üsna varased linnukesed, kuid jäime voodisse. Pool päeva lihtsalt vedelesime voodis, vaatasime vormelit ning tudusime ka natuke sinna sekka. Kui palju mõnusam saab üks pühapäevane hommik veel olla?  Peale lõunat ajasime end siiski voodist välja. Käisime pesus ja arutlesime pikalt, kas minna linna või mitte. Lõpuks oli siiski ilmataat see, kes meie eest otsuse ära tegi. No vihm ja rahe ja päike kõik segamini miksituna ei tõota lihtsalt head. Jäime koju. Mina saatsin Nikerdise ema ära Stockholmi .. no tegelikkuses vaid autoni maja ees ning võiski hiirte pidu alata. Reaalsuses tähedab see seda, et meie ülesanne Nikerdisega on nüüd nii majal kui ka Dedul silm peal hoida, süüa teha, kütta ja niisama tublid olla. Tavaline asi. Natuke ebatavalisem oli vaid see, et Nikerdise vend saabus meile külla koos oma imearmsate lastega. Teatasid võidukalt, et nemad jäävad meie juurde ööseks. Nende kodus ei olnud mingil põhjusel sooja vett, kuid ega's selle pärast laste pühapäevane vannirituaal pidamata saa jääda. Tõsi küll, praegu ja siin pidid nad kahjuks vaid duššiga leppima. Parem ikka, kui mitte midagi. Kuna pesemine ja kuivamine ja maha jahtumine nii kaua aega võtavad (1x mõlema lapse pesemist pluss 1x mõlema lapse kuivatamist pluss veel sada erinevat ja tähtsat asja mida mina niiväga ei tea) otsustasid nad meile ööseks jääda. Tore oli vahelduseks ka laste kilkeid ja jooksumüdinat majas kuulda. Hästi natukene ma jõudsin nendega ka tegelda ja mängida kuid siis .. uskumatu. Mulle tuli uni peale. Magasime ju niigi pool päeva ja lebotasime, kuid ikkagi olin ma unine. Vajusin voodisse ja jäingi magama. Nii lihtsalt see käiski. Magasin kokku vist ca 2,5 tundi. Peale ärkamist oli nälg missugune, kuna jällekord olime me Nikerdisega söömise unarusse jätnud. Läksin siis kööki ja valmistasin endale mehise roa aromaatse kohviga, hihi. Kõht mõnusalt täis pugitud jõudis ka Nikerdis koju, kes vahepeal korraks tööle pidi minema. Kuna eile jäi jutt, et ehk lähme täna kinno, arutasime ka seda, kuid otsustasime siiski ajanappusest tingituna, et täna siiski mitte. Ehk homme. Nüüd ma siis istun siin arvuti taga ja mõtlen, mida tarka edasi teha. Midagi kasulikku tuleb ikka teha, muidu on väga imelik tunne. Ilmselt kas õpin või siis teen natuke trenni .. või siis vaatan Indiana Jones'i .. ;).
Millalgi saab jälle voodisse teki alla pugeda ja uueks töönädalaks välja puhata .. või siis järgmiseks nädalaks juba ette magada :).

Liiina