Sunday, January 2, 2011

Aasta esimesed päevad.

Tänane päev pole olnud kuigi palju produktiivsem, kui eilne. Eile magasin ma pool päeva maha ja ärgates oli ikka selline tunne nagu oleks rongi alla jäänud. Jalalihased valutasid, ärge küsige miks, ning pea käis ringi. mulle üldiselt šampus maitseb, aga aastavahetusel mängis ta mulle küll kurja vingerpussi. Enam ei taha proovida pikka aega.
Peale suurt portsjonit kana riisiga ning ühte karastavat dušši ja viieminutilist hammaste küürimist tundsin end jälle inimesena. Otsustasime Nikerdisega, et lähme kinno. Teel linna sõitsime uue punase Sebe bussiga. Bussid meenutavad mulle Rootsit, kuna seal on linnaliinibussid täpselt samasugused. Äärmiselt positiivne on see, et need bussid on väga vaiksed, ma pole tänase päeva jooksul veel ühtegi bussi maja eest sõtimas kuulnud .. ometigi nad sõidavad! See annab mulle lootust, et suvel palavate ilmadega, kui kõik aknad niikuinii lahti on, on võimalik öösiti isegi rahulikult magada. Eelmise aasta suvel oli see alguses pea võimatu, sest hommikuti mööda sõitvad bussid mürisesid ja kolisesid nii hirmsasti!
Nii. Filmi kohta võin täiesti veendunult öelda, et peale Avatari on see parim filmielamus, mis ma viimasel ajal olen saanud! Film täis uskumatuid seiklusi, täis võimalusi viis mind hoopis teistsugusesse maailma, kus kõik on võimalik! Sõnades on raske kirjeldada, mis emotsioone see film minus esile kutsus. Olin justkui lummatud või ära nõiutud. Istusin oma kohal, ega suutnud pilku ekraanilt pöörata, püüdsin seda kõike ahnelt endasse ahmida! Muusika oli lihtsalt nii suurepärane, eriefektid ning kogu filmi idee olid minu arvates väga hästi teostatud! Filmi lõpuks tundsin lausa, kuidas olin väsinud, kuna olin terve filmi vältel tegelaskujudele niivõrd kaasa elanud. Isegi mu silmad valutasid, sest olin suure osa ajast lihtsalt silmad punnis peas ekraani jõllitanud!
Ahjaa, isegi praegu seda kogemust kirjeldades läks mul meelest mainida ka filmi nime; selleks oli "Tron: Legacy".

Koduteel käisime ka mu õe juurest läbi, kes töötab hetkel City kiirtoidukohas. Viisin talle hilise jõulukingi, mille üle tal väga hea meel oli! Koju jõudes olin üsna väsinud ning näljane! Sõime veel ühe hunniku riisi kanalihaga ning vaatasime arvutist ühte sarja. Mingil teadmata hetkel lõppes päev magusa unenäoga :)

Täna olen ma peale magamise jõudnud ka koristada ning pesu pesta. Mingil hetkel tuleb hakata ka õppima, sest kool tuletab ennast iga päevaga üha intensiivsemalt meelde...



No comments:

Post a Comment