Mõtlesin anda väikese ülevaate sünnipäevapeost piltide kujul. Pidu oli iseenesest tagasihoidlik, ei midagi suurejoonelist või ülemäära uhket. Inimesed tulid, veetsid (lõbusalt?) aega ning läksid siis jälle oma teed. Aeg ja elu on teinud oma töö ja inimesed, kes kunagi nii lähedased olnud, on muutunud teineteisele kaugemaks. Ehk on see paratamatus, kes teab. Viitan ühele oma varasemale postitusele , kus mainisin, et ma usun sellesse, et inimestel meie eludes on konkreetne eesmärk. Eesmärk, mille täitudes nad liiguvad edasi järgmise inimeseni ning jagavad oma õpetusi talle. On ka inimesi, kes jäävad sinu ellu igaveseks, õpetavad sind kogu su elu kulgedes ning jagavad tarkusi ja armastust. See ei pruugi tähendada, et inimesed su elupildist kaduma peaksid, oh ei. Kuid võib juhtuda, et nende staatus sinu elus lihtsalt muutub.
Inimesel võib olla mitmel erineval tasandil sõpru. Mõned sõbrad on sellised, kellega on hea koos kudumisringis käia, kuid nendega ei tuleks mõttessegi koos peole minna. Mõned sõbrad on jällegi ideaalsed koos pidudel käimiseks ning oma metsikuma poole välja elamiseks, kuid pole ehk ideaalsed inimesed, kellele oma südant puistata. Siis on ka neid sõpru, kellega saab nii metsas seenel käia, elu mõtet otsida ning takka veel ka diskol puusi hööritada, kuigi need sõbrad jäävad pigem erandiks. Seega ei pea olema nii, et kõikide sõpradega saab kõiki asju koos teha. Ei saa ning polegi mõtet pressida. Need inimesed sobivad just sinna, kus nad on ning tuleb olla õnnelik iga inimese üle, kellega midagi koos saab teha. See tähendab ju samal ajal ka seda, et killuke sinust on temaga sarnane :)
No comments:
Post a Comment