Pin up your life!

Mõtlesin, et kirjutan väikese kokkuvõtte eelmise nädala sündmustest, kuna ma ei soovi jälle liiga pikka blogipidamatuse pausi sisse teha ;)

Eelmisel nädalavahetusel oli mul kool ning sellega seoses ka üks tähtis eksam, milleks õppisin terve nädala. Üldiselt koosneski kogu nädala algus tööl käimisest, õppimisest ja magamisest. Aine nimetus oli katehheetika. See on õpetus kirklikust kasvatusest ehk siis lihtsamalt öelduna laste õpetamine kirikutes. Aine ise on väga huvitav ning minu jaoks hõlpsasti meeldejäetav. Ainus raskuspunkt oli suure hulga materjali läbitöötamine, kuid ka see tasus end lõpuks ära, kuna eksami sain A. Olen suurepärane!

Laupäeval toimus siis kauaoodatud Hollandlase sünnipäevapidu! Stiiliks oli pin-up. Pidu iseenesest kulges hästi, inimesed olid lõbusad kuid samas jäid viisakaks ning kostüümid olid kõigil supervahvad! Kahju ainult, et Kiisu meiega liituda ei saanud, kuna ta pidi tööl olema. Õhtu arenedes ostustasime, et lähme ka kluppi jalga keerutama.   Meiega liitus ka minu Nikerdis ning ma pean ütlema, et mul pole üle pika aja niivõrd tore ja hea olnud! Tantsisime, rääkisime, naersime ja tantsisime natuke veel. Nikerdisega on maailma kõige parem tantsida, võiksime seda veelgi tihemini teha :) Ainus miinus kogu klubiõhtu juures oli see, et Preili oma ilusa käeketi ära kaotas. Loodame, et see siiski leitakse ning õigele randmele toimetatakse!

Pühapäev oli eelmise nädala paremuselt teine päev (esikohal on laupäev). Üldiselt koosnes mu päev magamisest. Üle pika aja sain ennast korralikult välja magada ning harrastada oma lemmiktegevust so. "mitte-millegi-tegemine", mis koosneb voodis lesimisest ja naistekate lugemisest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et terve nädal oli küll üsna pingeline, kuid samas väga tore ja asjalik. Nüüdseks on meie Hollandlane kahjuks lahkunud ja me jääme teda väga igatsema. 

Otsides materjale oma eksamiks, leidsin ühe väga hea lõigu raamatust, mida sooviksin teiega nüüd jagada.

“Mõned räägivad, et elu peale surma pole olemas.” ütles

õpilane. “Kas tõesti?” ütles Meister. “Kas see pole 

kohutav — surra ja mitte kunagi enam näha, kuulda, 

armastada, rõõmustada...” kurvastas õpilane. “Sa leiad, et 

see on kohutav? Aga enamik inimesi elab just nii juba 

enne surma.” vastas Meister.

                                                  (“Kuldsed lood”, 2008)

Oled sa väärt oma väärtust?

Tänane päev jätkub eilse päeva hiilguses. Olgugi, et ma sain eile öösel vaid 1,5 tundi magada, oli iga ärkvel oldud sekund seda väärt!

Täna käisime Preiliga jällegi vesiaeroobikas. Erandiks oli vaid see, et meiega liitusid ka Hollandlane ning minu Nikerdis. Sel ajal kui meie oma kehasid veelgi voolujoonelisemaks vormisime, lasid nemad hilist vastlaliugu mööda Aura keskuse veetorusid. Kõigil oli lõbus :)

Kas olete kunagi mõelnud väärikusest? Kas olete mõelnud selle peale, et ühed inimesed säilitavad oma väärikuse igas situatsioonis, kui teised langetavad igasugused eetilised piirid? Mina mõtlesin selle peale täna.

Väärikas inimene ei luba endale kõike. Ta teeb seda, mis on õige, mitte seda, mis on talle endale kasulik.Väärikus on inimesi eristav tunnus. On neid, kes seda pole ja on teisi, kes on väärikad. Väärikust ei saa endale omistada, see on inimesele sünniga kaasa antud. See on seotud inimeses millegagi, mis jääb sõnade ja tegude taha. Miski, mis on rohkem põhjus kui tagajärg. Väärikas inimene ei käitu vääritult, nagu puhtas allikas ei voola sogane vesi.

Väärikus on midagi ihaldusväärset. Sellele vastanduvad matslikkus, labasus ning isegi perverssus. Väärikuse ära tundmiseks ja testimiseks on parim viis jälgida inimesi konflikti situatsioonis. Kõik väärikad omavad mingit sisemist telge, mille juurde jäämise nimel nad on valmis kas või kannatama, aga nad ei lähe vastuollu oma sisemise tõega. Ehk sobiks seda nimetada südametunnistuse järgi elamiseks.

(Allikas: Tõnu Lehtsaar: Väärikusest)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/tonu-lehtsaar-vaarikusest.d?id=41527093

Kas sa kuuled oma mõtete muusikat?

Nüüd olen jälle patustanud mitte-kirjutamisega. Mõned inimesed juba pärisid, et millal ma jälle kirjutan, kuid Teate, mul ei olnud lihtsalt seda õiget tunnet, et tahaks kirjutada. Hoopis vastupidi, mõtlesin kõigi teiste kiuste, et vot nüüd ma kohe meelega ei kirjuta mitte midagi! Suutsin päris pikalt vastu pidada. Nüüd on õnneks kirjutamise soov jälle tagasi, juhhei ja halleluuja!

Minu elus juhtub iga päev asju, mis tegelikult väärivad kirjutamist ning meenutamist. Mõnikord on aga nii, et kui kirjutada asjadest enda seisukohast, nii nagu mina olukorda hindan või maailma näen, ei sobi see kellelegi teisele või kolmandale. Ei sobi kas sõnastus või see mõte, mida ma kirjutanud olen. Ei tea isegi miks see nii on, võib-olla selle pärast, et see on (minu) tõde? Loomulikult valitseb meil sõna-ja mõttevabadus ning kõik on teretulnud oma arvamust avaldama, kuid tasuks siiski meeles pidada, et see kõik mida Mina olen kirjutanud, tuleneb just nimelt Minu seest ja on Minu arvamus ning seisukoht, mitte Sinu. Lõppude lõpuks kirjutan ma ju tegelikult eelkõige iseendale, mitte kellelegi teisele. Nüüd kus ma olen selle endast välja saanud, võin ma minna edasi põhiteemade juurde.

Mõni nädal tagasi lõpetas meie firmas töö minu lemmikkolleeg Maasu. Käisime temaga veel (ilmselt) viimast korda koos kinos ning rääkisime. Lisaks sellele, et ta meil töö lõpetas, kolis ta ka Tallinna - uute ja paremate võimaluste linna. Enne lahkumist andsin ma talle väikese ülesande. Ma pole veel matnud maha mõtet oma esimesest tattoost. Seetõttu sai tema selle tähtsa ülesande kujundada mulle pilt, mis hakkab kunagi mu keha ehtima. Ma võin öelda, et see tattoo tuleb imeline, lihtsalt imeline! Lisaks sellele, et kavandatav pilt on minulik, on see ka väga naiselik ning ilus. Proovigu siis keegi mulle öelda, et tal oli täpselt sama mõte peas! Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Harvadel juhtudel võivad need kattuda, kuid ka siis mitte sajaprotsendiliselt.

Liiga palju on neid inimesi, kes ise oma peaga mõelda ei viitsi/ei oska ning varastavad teiste inimeste ideid ja reklaamivad siis neid enda omadena. Häbi teil olgu!

See nädal on olnud üsna hullumeelne. Kolmapäeval käisime Preiliga Auras vesivõimlemises. Olen juba väga pikka aega plaaninud midagi sellist ette võtta ning see ka regulaarseks muuta, kuid ikka on midagi ette tulnud ning aega pole ka piisavalt olnud. Ühesõnaga, vabandused, vabandused! Preili üllatas mind meeldivalt sellega, et avaldas ka soovi vesivõimlemisse tulla. Nii me siis läksimegi koos! Kindlasti saab sellest nüüd üks regulaarne trenn, sest vabatahtlikult heast toonusest ning lõbusast seltskonnast ära ei ütleks! Nagu ma ilmselt ka varem olen maininud, veedan ma Preiliga üha enam ja enam aega koos. Kindlasti on see seotud sellega, et meil on sarnased maitsed ning eelistused kuid meil on ka erisusi. Naljaga pooleks võiks öelda, et me läheme iga päevaga üha enam üksteise nägu. Täpselt nagu abielupaarid, kes peale pikki aastaid kooselu on üksteisele äärmiselt sarnased :)

Ma usun sellesse, et kõigil inimestel on oma kindel eesmärk ja ülesanne, põhjus, miks nad meie elus on. Mõned inimesed õpetavad meid olema lahkemad, kannatlikumad, sõbralikumad. Mõned inimesed näitavad meile aga seda poolt elust, mida me iga hinna eest väldime. Kui konkreetne inimene on oma eesmärgi sinu elus täitnud, siis tavaliselt lähevad mõlemad inimesed oma eludega edasi. Nad leiavad kellegi uue, kellele oma õpetusi jagada. Võib ka juhtuda, et mõni inimene on määratud olema sinu elu teejuhiks. Keegi, kes sind alati aitab, õpetab ning sind armastab. Keegi, kes on sinust oluliselt targem, kuid ei viita kunagi sellele, kui rumal sa ise veel oled. Minul on see inimene olemas ning ma siiralt tänan, et olen saanud temalt nii palju õppida ja loodan vaid, et mul jätkub piisavalt arukust, et kõiki tema õpetusi oma ellu rakendada!

Neljapäeval oli Nikerdise sünnipäev. Palju õnne! Veel kolmapäeva õhtul vastu neljapäeva läksin linna ning liitusin tema seltskonnaga. Üsna lõbus õhtu oli, arvestades seda, et ma õppisin jälle mingeid pokkeri põhitõdesid, kohtusin uute ja huvitavate inimestega ning nautisin juba mulle tuttavate inimeste seltskonda! Koju jõudes sai Nikerdis ka minu poolt sünnipäevakingi kätte. Tegi nägu, et meeldis küll väga, aga eks me näeme ;)

Täna on reede ja nädal pole veel läbi! Tänase päeva kõrghetk on ilmselgelt Hollandlase saabumine meie väikesesse armsasse Tartusse! Käisime Preiliga tal bussijaamas vastas, saime natuke rääkida ning muljeid vahetada ja juba nad pidid edasi minema järgmisele üritusele. Õnneks on meil terve nädal aega, et rääkida, naerda ning koos lõbusalt aega veeta :)

"People may not remember exactly what you did or what you said, but they will always remember how you made them feel."

A walk on the memory lane.

Selle nädalavahetuse meeldejäävaimad märksõnad on nööpide õmblemine, hapud meetrirullid, hea muusika, suur kogus und, sama suur kogus häid sööke, kuum saun veelgi kuumema kaaslannaga, head filmid ning veelgi paremad jutud mõnusas seltskonnas :)

Aitäh kõigile kaasosalistele!

Over and out!

Liiina

"Memory is a way of holding onto the things you love, the things you are, the things you never want to lose."

Show Me How You Burlesque!

See nädal on olnud täielik hullumeelsuse tipp! Seda nii heas kui ka halvas tähenduses. Igas päevas on olnud oma tipphetked ning madalseisud. See nädal on olnud ka väga õpetlik. Tean nüüd, et pean aega paremini ette planeerima, kuna asjade viimasele minutile jätmine ei ole alati nii produktiivne nagu arvata võiks. Lisaks sellele olen õppinud ka midagi iseenda kohta. Ma olen võimeline palju rohkemaks, kui ma seda siiamaani arvasin! See tähendab seda, et ma olen võimeline oma aega väga efektiivselt ära kasutama, kui ma seda vaid ise tahan. See on oskus, mida kõik kahjuks pole omandanud. Aega on meil kõigil ööpäevas ühepalju antud. Ei ole olemas ajapuudust, on vaid ebaefektiivne ajakasutus.

Sel nädalal olen peamiselt õppinud, et oma võlgu likvideerida. Selleks korraks on sess läbi ning mu vaim ja keha on valmis alustama uut perioodi! Ma sain hakkama! Ma saan alati hakkama, kui seda vaid ise soovin.

Lisaks õppimisele käisime Preiliga kolmapäeval kinos vaatamas filmi "Burlesque". Parim elamus kogu nädala jooksul! Ma kogesin jälle seda, et mõni inimene lihtsalt ongi rohkem minu lainepikkusel, kui teised. Võib-olla on see paratamatus, ma ei tea. Aga see on nii kuradi hea tunne, kui teine inimene oskab sind lugeda ilma suurema vaevata. Ja neid inimesi pole olnud palju, kes sellise oskuse minu tundmise ajal oleksid omandanud. Sellepärast otsustasingi Preilile väikese kingituse teha! Mulle meeldib oma lähedaste inimeste eest hoolt kanda. Ma arvan, et teise inimese eest aeg-ajalt hoolitsemine on üks tähtis osa igasugustes suhetes. Me oskame rääkida, kuid peame oskama ka kuulata. Me oskame võtta, kuid peame oskama ka anda. Ainult nii saab suhtes valitseda tasakaal. "Ei ole olemas ideaalseid konfliktituid isiksusi ega suhteid. Kunagi pole võimalik (ega ka vajalik) jõuda täielikku probleemitusse, küsimus on pigem õiges hindamises ja õiges suunas teelolemises." (Viktor Frankl)

Reedel käisime Preiliga ka Lestati mehe lõpetamise järgsel koosviibimisel. Vahelduse mõttes oli päris tore kohtuda uute inimestega. Aitäh Lestatile kutse eest ning veelgi suurem aitäh selle eest, et ta meid ööpimeduses tagasi koju sõidutas :)

Laupäeva õhtupooliku veetsin ma jällegi Preili seltsis. Vaatasime filme ning rääkisime, naersime ja poetasime ka mõne pisara. Vastus küsimusele, miks ma temaga nii palju aega koos veedan peitub ülevalpool ;) Aitäh, kallis!

See pikk ent niivõrd teguderohke nädal on lõppenud. Tuleb uus ning kindlasti sama üllatusterohke nädal. Jään ootama!

"Sometimes people come into your life and you know right away that they are meant to be there; they serve some sort of purpose, teach you a lesson, or help you figure out who you are." 

Get Your personal Ququr!

Tavaliselt levivad halvad uudised äärmiselt kiiresti. Mõnikord võiks arvata, et isegi edukamalt, kui head uudised. Seekord otsustasin head uudist ise levida aidata! Ququr puhul on tegemist uute innovaatiliste eurorahakottidega! Nad on lõbusad, ülemeelikud, nooruslikud ning kohati isegi täiesti hullumeelsed! On nunnusid, kirjusid, natuke tagasihoidlikumaid ning suuremaid ja väiksemaid! Ja mis peamine, nad kõik on käsitsi valminud!
Vaata ise järgi ja leia oma lemmik http://www.ququr.biz/

Aasta esimesed päevad.

Tänane päev pole olnud kuigi palju produktiivsem, kui eilne. Eile magasin ma pool päeva maha ja ärgates oli ikka selline tunne nagu oleks rongi alla jäänud. Jalalihased valutasid, ärge küsige miks, ning pea käis ringi. mulle üldiselt šampus maitseb, aga aastavahetusel mängis ta mulle küll kurja vingerpussi. Enam ei taha proovida pikka aega.

Peale suurt portsjonit kana riisiga ning ühte karastavat dušši ja viieminutilist hammaste küürimist tundsin end jälle inimesena. Otsustasime Nikerdisega, et lähme kinno. Teel linna sõitsime uue punase Sebe bussiga. Bussid meenutavad mulle Rootsit, kuna seal on linnaliinibussid täpselt samasugused. Äärmiselt positiivne on see, et need bussid on väga vaiksed, ma pole tänase päeva jooksul veel ühtegi bussi maja eest sõtimas kuulnud .. ometigi nad sõidavad! See annab mulle lootust, et suvel palavate ilmadega, kui kõik aknad niikuinii lahti on, on võimalik öösiti isegi rahulikult magada. Eelmise aasta suvel oli see alguses pea võimatu, sest hommikuti mööda sõitvad bussid mürisesid ja kolisesid nii hirmsasti!

Nii. Filmi kohta võin täiesti veendunult öelda, et peale Avatari on see parim filmielamus, mis ma viimasel ajal olen saanud! Film täis uskumatuid seiklusi, täis võimalusi viis mind hoopis teistsugusesse maailma, kus kõik on võimalik! Sõnades on raske kirjeldada, mis emotsioone see film minus esile kutsus. Olin justkui lummatud või ära nõiutud. Istusin oma kohal, ega suutnud pilku ekraanilt pöörata, püüdsin seda kõike ahnelt endasse ahmida! Muusika oli lihtsalt nii suurepärane, eriefektid ning kogu filmi idee olid minu arvates väga hästi teostatud! Filmi lõpuks tundsin lausa, kuidas olin väsinud, kuna olin terve filmi vältel tegelaskujudele niivõrd kaasa elanud. Isegi mu silmad valutasid, sest olin suure osa ajast lihtsalt silmad punnis peas ekraani jõllitanud!

Ahjaa, isegi praegu seda kogemust kirjeldades läks mul meelest mainida ka filmi nime; selleks oli "Tron: Legacy".

Koduteel käisime ka mu õe juurest läbi, kes töötab hetkel City kiirtoidukohas. Viisin talle hilise jõulukingi, mille üle tal väga hea meel oli! Koju jõudes olin üsna väsinud ning näljane! Sõime veel ühe hunniku riisi kanalihaga ning vaatasime arvutist ühte sarja. Mingil teadmata hetkel lõppes päev magusa unenäoga :)

Täna olen ma peale magamise jõudnud ka koristada ning pesu pesta. Mingil hetkel tuleb hakata ka õppima, sest kool tuletab ennast iga päevaga üha intensiivsemalt meelde...